Akne on kõige levinum nahahaigus, mida esineb kuni 85% noorukitest vanuses 12–25 aastat. Akne kimbutab võrdselt nii poisse kui ka tüdrukuid, kuid ras- keid vorme on rohkem meessool. See on rasunäärmete ja karvanääpsude põletikuline haigus, mida soodustavad mitmesugused tegurid.
Enamasti paraneb akne 25. eluaas- taks, kuid tänapäeval löövad vistrikud järjest rohkem välja ka hilisemas eas. Näiteks naistel ägeneb akne sageli enne menstruatsiooni, kui tõuseb hormoon progesterooni tase, vistrike teket soodustavad ka teatud tüüpi rasestumisvastased vahendid ja stres- sihormoon kortsiooli taseme tõus, mis aktiveerib rasunäärmete tööd.
Kuna haigus on nähtav, tekitab see lisaks kosmeetilistele defektidele ka psühholoogilisi ja sotsiaalseid prob- leeme.
Akne ja harjumused
Tasakaalust väljas toitumine mõjutab rasunäärmete tööd ja muudab rasu koostist. Liigset rasutootmist ja aknet võivad soodustada näiteks piim, glu- teen, süsivesiku- ja rasvarikas ning vürtsikas toit. Siiski, teaduslikult tõesta- tud aknevastast dieeti seni pole, igaüks peab toiduvalikul lähtuma oma indivi- duaalsest taluvusest ja soovituslikult eelistama madala glükeemilise indek- siga toiduaineid.
Suitsetamine soodustab komedoo- nide teket, alkohol omakorda aktiveerib rasunäärmete tööd ja annab tõuke põle- tiku tekkele.
Akne võivad põhjustada ka mõnin- gad ravimid, näiteks rasestumisvas- tased vahendid (koostises ainult prog- estiin), anaboolsed steroidid, kortikos- teroidid, tuberkuloosi-, vähivastased, neuroloogilised- ja psühhiaatrilised ravimid, mõned B-grupi vitamiinid Sel- lise efekti võivad tekitada ka igapäeva- sed kosmeetikatooted.
Suur roll on ka geneetilisel taustal. Noorukitel, kelle vanemad põdesid puberteedieas aknet, on suurem tõe- näosus haigestuda. Vistrikele võib hoogu anda ka liigne higistamine, hõõr- dumine või füüsikaline surve teatud piirkonnas (rihmad, kaelused, peapae- lad, mobiiltelefon, kiivririhmad, kõrva- klapid, rinnahoidja paelad).
Akne süveneb, kui vistrikke pigis- tada. Nii surume rasu ja bakterid veel laiemale alale, punetus, turse ja põleti- kuline protsess levib ja võivad tekkida armid.
Kuidas võidelda punnikestega?
Akne raskusastme määrab ja selle kulgu jälgib naha- või perearst. Akne on ravitav, kuid enamasti on ravi pika- ajaline ja nõuab järjepidevust. Ravi tulemuslikkus sõltub paljuski patsiendi ja arsti edukast koostööst. Lisaks ravile on väga tähtis nahka regulaar- selt ja õigesti sobiva apteegikosmeeti- kaga hooldada. Raskuse ja lööbe järgi jagatakse akne kolmeks ja igal vormil on oma ravitaktika.
Kerget aknet iseloomustavad komedoonid, väiksemad sõlmekesed ehk paapulid ja põletik naha pindmi- ses kihis.
Keskmise raskusega akne korral on lööve ulatuslikum, võib esineda mädavistrikke, põletik on sügavamal võib levida ka rinnakule ning seljale.
Raske akne korral on lööve ula- tuslik, tekivad põletikulised sõlmed ja tsüstid, mis võivad moodustada laiaulatuslikke ja sügavaid põletiku- koldeid. Raske akne võib paraneda armistumisega.
Milline ravi on tõhus?
Kergematel juhtudel piisab, kui kasu- tada sobivaid nahahooldusvahendeid, käia kosmeetiku juures hoolduses ja naha seisund võibki juba paraneda. Raskematel juhtudel tuleb lisaks kasutada paikseid ja suukaudseid retsep- tiravimeid. Eriti tugeva akne korral on sageli vajalikud lisauuringud, tuleks kaasata eriarste ja läbi teha pikaajali- sem süsteemne ravi.
Ravimite valik sõltub haiguse intensiivsusest ja akne tüübist. Haigus on krooniline ja ravi kestab kuid, mõnikord ka aastaid. Tavaliselt järgitakse ühte raviskeemi 6–8 nädalat, enne kui ravi muudetakse. Varem võib ravi katkestada vaid ägedate kõrvaltoimete tekkel, mis ei möödu. Paikset ravimit tuleb kanda kogu kahjustatud piirkonnale, mitte üksikutele kolletele. Ravi alguses võib nahk olla kuiv, ärritunud, punetav ja ketendada. Tavaliselt see möödub. Kõrvaltoimete tekkel võib ravimit vaja- dusel kasutada harvem ja rahustada nahka niisutavate kreemidega. Suu- kaudset ravi kasutatakse raskemate vormide korral ja see võib kesta kuid, vajada vereanalüüse ning nahaarsti poolt sagedasemat jälgimist.
Õigeaegse ja sobiva ravi korral mööduvad kergemad akne vormid tüsistusteta. Raske ja ravimata akne võib põhjustada naha pigmentat- sioonihäireid ja arme. Armid võivad olla naha pinnast madalamad ehk atroofilised, naha pinnast kõrgemad ehk hüpertroofilised või ka keloidsed tihedakoelised nahapinnast kõrgemad armid, mis sagedamini tekivad dekol- tee-, õla- ja seljapiirkonnas. Armistu- mine toob kaasa esteetilise nahade- fekti ja seda on raske ravida. Akne ja sellest tingitud nahadefektid võivad mõjutada nooruki psühholoogilist ja emotsionaalset seisundit, seetõttu on väga tähtis alustada akne ravi varakult.
Täiskasvanute akne 40+
Täiskasvanute aknet mõjutab paljuski organismi hormonaalne tasakaal. Näiteks stressi tõttu toodab organism rohkem meessuguhormoone ja kortisooli, mis panevad rasunäärmed intensiivsemalt tööle. Samuti kõigutab menopausieelne aeg ja rasestumisvastastest vahenditest loobumine tugevalt hormonaalset tasa- kaalu, mis võib soodustada vistrike teket. Valusad ja punetavad punnikesed võivad tekkida ka haiguste, näiteks diabeedi või mõne ravimi kasutamisega. Kui pubertee- dieas esineb akne peamiselt põskedel, otsmikul ja ninal, siis täiskasvanutel lööb see sagedamini välja lõual ja kaelal.
Mida ette võtta?
Oluline on leida nahatüübile ja vanusele sobivad hooldustooted. Valida tasub vee baasil tooteid ning vältida tugevatoime- lisi koorijaid ja puhastajaid. Et kiirendada naharakkude uuenemist, võib katsetada salitsüül- või glükoolhappega koorijaid.
Tasub jälgida ka oma toiduvalikut ja vajadusel seda parandada. On näiteks leitud, et aknet esineb rohkem neil, kes söövad sageli rohkesti töödeldud kiirtoitu ja maiustusi. Ka liialdamine jahu- ja piimatoodetega võib talumatuse korral nahal väljenduda. Vali täisväärtuslikud, vitamiini- ja mineraalainete rikkad toidud: puu- ja juurviljad, kala, muna, pähklid ja väherasvane liha. Vähenda organismi stressitaset liikumise ja sportimisega värskes õhus, võimalda endale piisavalt ööund ja loobu kahjulikest harjumustest!
Artikkel ilmus "Naerata sügis 2020" ajakirjas.